Lemmikud palad sel kuul
HIIUMAA
Igal suvel proovime vähemalt ühegi korra külastada Britta ja Marieliga Hiiumaad. Seega esimesed augustikuu päevad veetsimegi just seal ning meiega liitus muidugi ka veel inimesi. See käis vahetustega, kuid igapäevaselt olime seal alati kas 3-4kesi. Britta sõbrad ja Ken oli meiega puhkuse esimeses pooles ning Triin ja Raul teises pooles. Väga-väga mõnus puhkus oli ning 6 päeva hiljem sai jälle rahuliku südamega Tallinasse tagasi minna.
Meie esimene päev oli pigem selline sisseelamine – rahulik ja chill. Kuid kuna lapsest saadik oleme Brittaga Hiiumaal heinapallide vahel pildistamas käinud, siis ei saanud see aasta muidugi teisiti. Kuna ma ise kaamera ette ei kippunud, siis valisin hoopis meie kõigi asjade peale kokku hoopis neile midagi toredat selga, patsutasin puudriga natuke nägu ning leidsime suvilast ka memmi vanu kübaraid, mis ägedalt outfitidega kokku läksid. Lõpptulemus tuli väga mõnna ning praegu tagasivaadates tuleb ikka naeratus suunurka küll.
Tegelikult näeme sellised välja
Järgmisel algasid Hiiumaal kohvikutepäevad, seega hakkasime varakult külastasime erinevaid kohvikuid, mis meie pisikese kodukese läheduses olid.
Käisime Kuuli talus, veel ühes väikses pere kohvikus ning päeva lõpuni veetsime oma aja Tohvri Hooldekodus. Meile tehti seal tuuri, jutustati erinevaid imelisi lugusid Tohvri elanikest ning maalisime, sõime ja jõime seal. Tohvri põhimõtted on niivõrd ägedad ja soojad, et me ei suutnud lihtsalt lahkuda. Ma alguses mõtlesin, et ma neid toredaid lugusid siia kirjutama ei hakka, kuid taipasin, et mitme aasta pärast on mul endal neid nii tore detailsusteni meenutada, seega ma ühe loo jutustan.
Tohvri Hooldekodu asub Sõru sadamast kiviviske kaugusel ning see hoone on värskel renoveeritud ning näeb suurepärane välja. See meenutab mulle L tähe kujulist hoonet, mille ühes tipus asub söökla, kus kogu rahvas mitu korda päevas kokku saab, et ühiselt einestada. Inimesed paigutatakse hoonesse siis vastavalt kõbususe järgi – nt kellel on vaja kõndimist harjutada, paigutatakse sööklast kaugema, et too siis saaks oma sammukesi lihvida. Kuna tegu on hooldekoduga, on seal ka voodihaiged, kes pole mitte teistest eraldatud vaid paigutatud kogu sündmuste keskmesse ehk koridori, mis viib sööklasse. See on nimelt selleks, et neil oleks tegevust, vaadata ja uudistada mis majas toimub ning olla majas kõlavate juttudega kursis. Maja perenaine veel ütles, et ükskord kui ühe naisterahva tervis paranes ning ta sealt koridorist ära viidi, oli ta päris pahane, sest teda lõigati just sotsiaalsest grupist täiesti välja.
Õhtul käisime Luidja Tsirkusetalus vaatamas etendust nimega “Tuline Hingekosutus”, mis valmis koostöös Tallinna Vaimse Tervise Keskuse ja Eesti Tantsu- ja Tsirkuseteraapia Liiduga. Väga armas ja südantliigutav etendus ning rahvast oli ka üsna palju. Mõned pildid sain ka sellest teha ning muidugi peale seda etendust kuulasime kodus grilli ääres artisti Puuluup, sest just nende muusikat nad oma etenduses ka kasutasid. Peale kontserti külastasime mõneks minutiks ka Surfiparadiisi ja mugisime burgerit.
Eilike ja Habe tulid ka meile Hiiumaale üheks päevaks seltsi, et küttepuid tuua, seega saime kollektiivselt koos ühe kauni puuriida laduda.
Edasist ma kirjeldan nii lühidalt kui ma saan, panen pigem pildikestele alapealkirju. Igaljuhul Triin ja Raul jõudsid ka Hiiumaale, me käisime veel kõik koos Kärldas kohvikutepäevadel ning hiljem ka Inese kontserdil. Ma jäin lambist vist angiini, käisin päevad läbi salliga ringi ja surin. Päeval oli kõik väga väga hästi, õhtul lihtsalt oli väga valus. Ma pole absoluutselt soojade jookide armastaja, kuid Hiiumaa puhkuse jooksul ma jõin teed kogu eelneva elu eest. Ja sõin mett ja tegin kõike, mida googlest leidsime. Hommikul oli nii hea olla, et ma ei teadnudki lõpuks mis see nüüd oli mis päriselt aitas.
Mariel ja Ken läksid järgmisel päeval ära ning me lihtsalt puhkasime ja lössutasime, käisime Sääretirbis ka. Loodan, et kirjutasin selle koha nime õigesti. Lisaks käisime ka Ungrus söömas, kus me jälle kõik oigasime, sest no järjekordselt niiiiiii head toidud.
Sain vist paar päeva Tallinnas olla, kui juba tüdrukutega Pärnusse ajama panime. Nautisime Pärnu võlusid, käisime Alpaka farmis ja tegime järjekordse puhkuse.
12.Augustil sai emme tänu meile ühe väikese kreepsu. Nimelt hommikul, enne seda kui kõik tööle pidid minema, võtsime emmele kõige kallimate inimestega kokku ning tegime talle ühe ilusa hommikuse äratuse ning hommikusöögi. Edasi läksime Teele, Joosepi, Charlie ja empsiga Kadriorgu jalutama, kus üllatas teda spetsiaalselt talle mängiv saksofonimängija. Edasi läksime jäätist sööma, lõbustusparki hullama ning õhtu lõpetasime restoranis Paat.
Aga ma tegin vahepeal ikkagi tööd ka
Ma ausõna ei löönud ainult lulli terve augustikuu, ma käisin ikkagi pildistamas ka. See postitus on niigi pikaks veninud aga no ma tegin niiiiiii ägedaid pilte nii ilusatest inimestest, seega võta nüüd uus võiku omale hambusse ja naudi veel. Õnneks sa väga palju scrollima ei pea ning kõikidest oma lemmikpiltidest olen kokku teinud kollaaži, et oleks lihtsalt üks tore ülevaade 🙂 Aga mingi mõnna laulu blogipostituse eesotsast võid sellegipoolest mängima panna.
