Ütleme nii, et kui alustada Veebruaris septembri postitusega, siis ega midagi nii detailselt enam ei mäletagi. Hea, et mul vähemalt pildidki on. Pikka juttu seekord ei tulegi, proovin midagi piltide alla kirjutada, et kunagi tulevikus see üürikene märksõnagi meeles oleks.
Aga ennem panen siia paar laulukest, mis sel kuul silma särama lõid.
Maku võttis oma väikse mõngliku ka kaasa.
Mihklikuul pidas Johanna oma maailma armsaimas maakodus sünnipäeva ning juhuslikult võtsin ka kaamera kaasa. Jumal tänatud, et võtsin, sest muidu oleks hiljem olnud üsna kurb meel, et see idüll jäädvustamata jäi.
Vahelduseks üks väike Charlie ja üks tore koolijärgne lõunasöök.
Käisime tüdrukutega esimest korda Fotografiskas – nii näitusel kui ka restoranis, kuhu saime tänu suurele vedamisele üldse laua saime.
Ühel päeval Teele rääkis, et läheb Võrru esinema ja kutsus mind kaasa, et läheks tripiks lihtsalt peale esinemist veel kuskil ringi. Ega ma väga kauem ei mõelnudki, sest nii mõnnad ilmad olid. Mul tuli kohe mõttesse Taevaskoja, kus ma mitte kunagi veel käinud ei olnud.
Samal ajal kui Teele Võrus väikse laulujoru tegi, müttasin mina mööda kaltsuka pealinna ringi. Ilmselgelt ikka kaltsukates. Ägeda mantel/jaki leidsin omale ja Teele sai cooli kaabu ja pluusi võrra rikkamaks.
Kuldse sügise saabudes leidsime kodu kõrvalt Kannukõrtsu ja tehase vahelt ühe mega ägeda vahtrapuude allee, kus olid lehed täiesti punaseks ja kuldseks muutunud. Haarasime pagassist statiivi, panime kaamera sinna peale ja mõtlesime, et vahelduseks võiks ju meist ka paar pilti olla. Aga enne seda käisime Kaja Pizzas sööms ning hiljem lihtsalt Kalamaja tänavate vahel jalutamas, meiega liitusid jalutuskäigule ka Liis ja Karl, kuid nendest meil fotojäädvustus puudub 😀
Töine maailma
