Kui olin Elori 1.juulil allavajunud suunurkadega Tapale saatnud, sain paar päeva veel Eestis nukrutseda ning 5.juuli varahommikul lendasingi empsi ja Rommiga Trondheimi.
Miks nüüd jälle vaja kuskile ära sõita?
Ega meil kaua aega see mõte polnudki meeles mõlkunud, aga kui saime teada, et venna ja Teele sõidavad mõngliga kuuks ajaks Rootsi, et teha sõbranna Gilluga majavahetust, siis hakkas see mõte meie peas ka loksuma. Vennal ja mõnglil oli ka vastavalt 8. ja 5.juulil sünnipäev ning muidugi tahaks rosina esimesel sünnipäeval kogu perega koos olla. Lennupiletid olid ka mõistliku hinnaga ja no ega seal midagi muud enam mõelda polnudki.
Tallinnast lendasime otse Trondheimi ning lennujaamas ootas meid juba venna, et siis üheskoos 2h autoga Norra linnakesest Rootsi suusaparadiisi Åresse sõita. Praegu seal ilmselgelt suusatada ei saa, kuid ma tõesti ei teadnud, et suvel seal downhilli ehk mägiratast harrastada saab. Tegelikult igati loogiline, kuid siiski.
Peale 2-tunnist autosõitu jõudsime lõpuks Åresse. Mõngel oli Teele poolt viksiks ja viisakaks riietatud ning tal oli ilmatuma hea meel vanaema saabumas näha.
Ilm oli umbes 9 kraadi kandis, kuid ütleks, et Eestis on samasugune tunne umbes 15 kraadi juures. Igaljuhul ideaalne ilm matkamiseks. Kuigi me kõik olime lendamisest ja trippimisest üsna väsinud, siis natuke lössutasime, vaatasime Friendse ja tähistasime nöpsiku sünnat. Vahepeal tegime ka väikese tiiru, esimesel päeval oli küll isegi väiksemast tõusust kops jumala koos.
Järgmised päevad möödusid samuti kodulähedaseid koskesid ja matkaradu avastades. Käisimegi rahulikult, kutsu käevangus, mööda metsa ja mägesid ringi. Võhm läks iga korraga õnneks paremaks ja kulutatud kalorid sai õhtul mõnusasti teleka ees jäätisega tagasi söödud. Kui ma nüüd üritasin genereerida, et mida informeerivat veel siia kirjutada, siis mul tuligi meelde, et ega me midagi peale söömise, magamise, jalutamise ei teinudkid 😀 Reisi lõpus käisime seikluspargis, aga see on juba pikem jutt ning see tuleb hiljem, seega praegusest alates saate lihtsalt meie ägeidaid pilte vaadata.
Venna sünnipäeval mõtlesime, et võiks midagi ägedat ette võtta. Algne mõte oli minna Ziplinema Åre mägede vahele, kuid kui Gillu ütles, et veidi üle Norra piiri on olemas üks äge seikluspark, siis meie plaanid muutusid. Esiteks Rypetoppeni kodulehe pildid olid juba nii ahvatlevad, et elevus ainult tõusis. Otsustavalt pani punktile hind, kuna zipline maksis Åres umbes 75 euri, kuid seikluspark vaid 35 eurot. Niisiis võtsime jalad kõhu alt välja ning kimasime autoga Norra poole.
Ilm oli meeldivalt jahe – täpselt mõnus ronimiseks ja turnimiseks. Sadas pisut, kuid kordagi külm hakanud. Me veetsime seal aega umbes 4h ning selle aja jooksul jõudsime läbida vaid 5-6 rada, kokku oli seal üle 30 raja, kuid need paiknesid metsa all nagu ka meie Eesti seiklusparkides. Need 5-6 rada, kus me käisime, olid kaljuservadel, koskede kõrval ja orgude kohal. Päris hirmus oli kaljuserval negatiivses kaldes edasi liikuda, veel vähem julgesin seal pilti teha, kuna oli tunne, et nii mina kui ka telefon kukub kohe alla vette. Kuid siiski tegime mõned pildid, kuna vaated ja emotsioonid sel hetkel olid imelised.
Järgmine päev ehk viimane päev Åres saime lõpuks ometi minna Kabinbanaga sõitma, ehk suhteliselt suure rippraudteega sõita 1274m kõrgusele (merepinnast). See sõidab ainult teatud ilmastiku tingimustes ning sõit kestab umbes 10min. Siiani polnud meil ilmaga kordagi vedanud, kevadel seal käies samuti, kuid nüüd oli meil võimalus see tipukene ära näha. Inimesed ka matkasid sinna, kuid meie nii võimsa kondimootoriga ei olnud.
Peale väikest külastust kõrgustes käisime veel väikesel jalutustiirul metsa vahel ning ka ühe kose ääres, mille nimi mul praegu meelde ei tule, kuid kõik kosed, mida selle tripi jooksul külastasime, paiknevad Åre ümbruses.
Järgmise päeva hommikul sõitsime empsiga mööda kaunist Rootsimaad rongiga Norra linnakesse nimega Trondheim, kus tegime aega parajaks, et sealt siis lõpuks koju jõuda. Sõitsime elektritõuksiga ringi ning nautisime imeilusat ilma.
Järgmiste seiklusteni!