Mina olen Kretel Kuusk ning tegutsen igapäevaselt portree-, pere- ja pulmafotograafina.
Inimeste jäädvustamine on mulle hingelähedaseks tegevuseks olnud algklassidest saadik ning tunnen, et kirg selle vastu kasvab iga aastaga. Fotograafiapisiku algusaeg on minu jaoks üsna hägune ning täpset aastanumbrit ma selle koha pealt öelda ei oska, kuid arvan, et selle juured ulatuvad lapsepõlve, mil armastasin sukelduda pildialbumitesse, et kogeda uuesti varasemaid mälestusi. Võisin hommikust õhtuni vaadata koduvideoid, lapata albumeid ja pildikaste, ilma et oleksin nendest ära tüdinenud.
Enda elu arhiveerimist alustasin juba 2009. aastal ning see sai alguse blogimisega, kuna just sel ajal kogus enda päevast kirjutamine ning selle kõrvale illustratiivsete piltide lisamine noorte seas tohutut populaarust. Algselt jutustasin peamiselt enda kui ka oma sõprade igapäeva tegemistest, kuid mida aeg edasi, seda rohkem hakkas tekst vähenema ning piltimaterjal suurenema. Kindlasti andis mulle palju hoogu juurde sõprade ja lähedaste positiivne tagasiside ning tänu minu tehtud piltidele said nii minu pere kui ka sõprade lähedased oma armsate noorukide toimetustega kursis olla. Iga minu loodud pilt ei teinud rõõmu justkui ainult mulle, vaid alati ka mõnele teisele inimesele. Mõte sellest, et suure tõenäosusega mäletatakse 10 aasta pärast mingit hetke just tänu minu jäädvustusele, teeb endiselt mul südame kuidagi eriti soojaks.
Isegi, et mäletan end pildistamas algklassidest gümnaasiumini välja, siis enda professionaalse tee algusaastaks pean esimest ülikooli aastat, mil mu portfoolio kui ka nimi ka väljaspool sõpruringkonda levima hakkas. Iga aastaga märkasin, et pildistamisi on võrreldes eelmise aastaga juba märkimisväärselt rohkem ning peale ülikooli lõpetamist sain aru, et minust, hobikorras klõpsutajast, on lühikese ajaga saanud elukutseline fotograaf.
Pildistamine ei ole minu jaoks lihtsalt nupu vajutamine ning piltide töötlemine. Ma pakun elamust, mille käigus toimub inimeste vaheline positiivne energiavahetus ning mille võnkeid võib tunda ka tunde peale fotosessiooni. Samuti on see ka meelelahutustlik, kuid erinevalt teistest on selle tulemus aastate pärast hindamatu väärtusega.
Pildistama tulles pole oluline varasem kogemus – tihtipeale on inimestel sees väike ärevus, et ei osata pildi peal olla või üldsegi puudub üleüldine pildistamiskogemus.
Mina olen kaamera taga selleks, et igaüks, kes mu kaamerasilma jääb, tunneks end mugavalt, hästi ega tunneks end sellises olukorras üksi. Ma mõtlen alati lisaks asukohale ka erinevaid ideid ning tegevusi, et fotosessioon oleks pildistatavale mugav, mõnus ja lihtne. Ma suunan, märkan, juhendan ning jäädvustan kaamera läbi parimad Sinu parimad hetked, mida on sina saad hiljem pilte käes hoides korduvalt ja korduvalt uuesti läbi elada.
Tihtipeale võib pildistades avastada, et aeg lendab kiiremini kui valgus ning sessiooni lõpus võib tekkida hasart erinevate tegevuste katsetamise ees. Selle tulemusena võib valmida väga palju õnnestunud pilte ning palju ülevoolavaid emotsioone, mis ei muuda hinnapakkumist kõrgemaks, vaid on osa kogu elamusest!